Tegevused‎ > ‎Keskkonnateadlikkus‎ > ‎

2004

2004. aasta maakondlik programm

Maakondliku programmi koostamise aluseks on: 
- SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja MTÜ Läänerannik vahel sõlmitud koostööleping;
- KIK maakondlikule keskkonnateadlikkuse programmile laekunud projektitaotlused; 
- Läänemaale maakondliku programmi täitmiseks eraldatud baassumma. 

Maakondliku keskkonnateadlikkuse programmi peamiseks eesmärgiks on toetada nii noorte kui ka täiskasvanute keskkonnateadlikkust tõstvaid projekte maakonnas. Tulenevalt vabariiklikust programmist, on 2005. aasta programmi üldisteks eesmärkideks: 
- avalikkuse teavitamine keskkonnaprobleemidest ning vajadusest ja võimalustest käituda keskkonnasäästlikult; 
- avalikkuse kaasamine ja aktiveerimine keskkonnaseisundi parandamisel;
- elanike käitumise, väärtushinnangute ja tarbimisharjumuste muutmine keskkonnasõbralikumaks;
- konkreetsete sihtgruppide suunatud mõjutamine (lapsed, omavalitsused, tarbijad jne).
- keskkonnateabe kättesaadavuse, keskkonnahariduse ja täiendkoolituse parandamine ning edendamine. 


Projektide hindamine viiakse läbi eelnevalt KIK-i poolt kinnitatud vastava kuueliikmelise töörühma poolt. Nimetatud spetsialistidel on seoses oma igapäevatöö või tööalase kogemusega olemas hea ülevaade keskkonnahariduse probleemide hetkeseisust meie maakonnas kui ka Eestis laiemalt ning kogemusi keskkonna- ja/või haridusalaste projektide läbiviimisel ja nendes osalemisel. Hindamise aluseks on KIK vabariikliku keskkonnateadlikkuse programmi hindamiskriteeriumid. 
2004. aasta I voor 

KIK maakondlikule keskkonnateadlikkuse programmile laekus 37 projektitaotlust, KIK – poolset rahastamist taotleti 531 621 krooni. Läänemaale 2004. a. maakondliku programmi I vooru täitmiseks eraldatud baassumma 140 000 krooni. Rahastamist sai 15 projekti.

2004. aasta II voor

KIK maakondlikule keskkonnateadlikkuse programmi II vooru laekus 19 projektitaotlust. Läänemaale 2004. a maakondliku programmi II vooru täitmiseks eraldatud baassumma oli 65 000 krooni. Rahastamist toetati 10 projekti osas.


Mõttetalgud loodushariduse edendamisest maakonnas 25. oktoobril

Sügisese koolivaheaja alguses toimus Vormsil Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse maakondliku programmi Läänemaa partneri mittetulundusühing Läänerannik korraldusel õppepäev Läänemaa õpetajatele ja loodusharidusega tegelevate organisatsioonide esindajatele. Päeva eesmärgiks oli seatud välja selgitada vajalikud sammud ühises tegevuses ning pakkuda projektitaotlejatele võimalust partnerite leidmiseks. Loodushariduslik tegevus maakonnas on küllaltki heal tasemel, tublisid tegijaid on palju. Maakondlikku programmi on laekunud alati mitu korda rohkem rahataotlusi, kui on võimalik rahuldada. Seni on aktiivsemad ja tulemuslikumad KIK-i projektide kirjutajad ja elluviijad olnud Lihula Gümnaasium ja Metsküla Algkool. 

Päeva esimeses osas kuulati ettekandeid, algselt lepiti kokku, et töö toimub arutelu vormis. Matsalu Rahvuspargi asedirektor Kaja Lotman andis oma ettekandes põhjaliku ülevaate säästva arengu idee ning selle haridusliku aspekti kujunemisest maailmas ja Eestis. Mitmed rahvusvahelised lepped nõuavad riikidelt suurema tähelepanu osutamist säästva arengu ideede rõhutamisele haridusteel. Peame enam pühendama aega, et koolitada tulevast põlve kohanema kiiresti muutuva ühiskonnaga, mis on tulvil erinevaid huvisid ja konflikte looduslike ressursside kasutamise osas. Eestis on nii Haridusministeerium kui ka Keskkonnaministeerium algatanud oma töörühma loodushariduse edendamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab üha rohkem miljoneid keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Kuid kas oleme tulemusega rahul? Tegelikult vajaksime süsteemsemat korraldust ja paremini läbimõeldud tegevusi ka loodusharidusliku huvitegevuse osas ning mida saaks edukalt siduda riikliku õppekavaga. 

Lääne Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna nõuniku Mall Vainola sõnul on Riiklikus õppekavas sätestatud läbiv teema Keskkond ja säästev areng kajastatud maakonna kõikide koolide õppekavades. Ometi on koolid oma tegevuse ja aktiivsuse osas väga erinevad. Läbiva teema tulemuslik käsitlemine eeldab ainetevahelist integratsiooni, õpetajatepoolset väga head koostööd ja selget visoooni ning toetust kooli juhtkonna poolt. Edukamad on need koolid, kes osalevad erinevates keskkonnaalastes- ja koostööprojektides, mille eelduseks on samuti koostööoskus ja ainetevaheline integratsioon. 

Haapsalu Linna Algkooli õpetajad tõid näiteid oma koolist, kus eesti keel ja loodusõpetus on oma kodukoha ja Läänemaaga seotud. Õpetajad rõhutasid, et eelkõige on ju õpitulemused tähtsad ja õpetaja saab vabamalt valida, milliseid meetodeid ta selle saavutamiseks kasutab. Loomulik on looduse tundmaõppimine looduses ja pole ju õige küsida lapselt raha, et teda tunnis välja viia. Eks siin saaks appi tulla KIK keskkonnateadlikkuse maakondliku programmi rahalised võimalused. Tegelikult leidsime, et loodusharidus ei peaks kohe mitte olema vaid projektipõhine. 

Leiti, et vajame rohkem teavet selle kohta, kus mida tehakse, milliseid retki loodusesse, millist programmikeskset õpet ning õpetajad saaksid abi nn loodushariduslikest tugikeskustest õppekavade rakendamiseks. Tugikeskusteks Läänemaal saaksid olla näiteks: Matsalu Rahvuspargi Penijõe keskus, Silma Looduskaitseala keskused Saare mõisas Noarootsis ja Rumpos Vormsil, Kullamaa Arboreetum, Riigimetsa Majandamise Keskuse Nõva Looduskool, ettevõte Kumari Reisid, Läänemaa Linnuklubi, Läänemaa Keskkonnateenistus jt. . Läänemaa osas otsustati koostada nn loodushariduse tugikeskuste andmetabel, mida siis pidevalt täiendatakse ja mis on kätesaadav internetis. Koostöös õpetajatega täiendatakse tabelit nii, et saab lihtsalt leida seoseid looduses pakutava ning õppekava ja ainekavade teemade vahel.

Vormsi lasteaia juhataja Jana Kokk tutvustas laste enda tehtavat Vormsi aabitsat ja kutsus teisigi seda mõtet järgima. Antud aabits kodukohast sisaldab saare ajalugu, loodust, põnevamaid paiku ja olulisemaid asutusi. Aabitsa tegemise käigus käiakse kohaliku giidiga bussiekskursioonil ning jalutuskäikudel lasteaia lähiümbruses. Selle protsessi käigus õpib laps paremini tundma ja mõistma oma kodukohta, looma seoseid, vahendama saadud teadmisi ja elamusi oma aabitsat illustreerides. Valitud teema -kodusaar Vormsi - läbib tervet õppeaastat ning seda on võimalik siduda erinevate ürituste ja ettevõtmistega. Varasematel aastatel on Vormsi lapsed koostanud oma Ametiaabitsa, Muinasjutuaabitsa, Kodu - aabitsa. 

Rocca al Mare Kooli käsitööõpetaja Kristina Rajando rääkis oma koolist ja kogemustest loodushariduse edendamisel. Väga tähtsaks tuleb pidada just juhtkonna toetavat hoiakut, usaldust aineõpetajate suhtes. Sellest aastast on koolil oma loodusekool Järvamaal Esnas. Loodusharidust käsitletakse elulisema tervikuna ning protsessi haaratakse palju erinevaid õppeaineid. Hea näide sellest koolist on ka ülekooliline kalenderplaan. Kalenderplaani vahendusel õpetajad jagavad omavahel teavat, mille alusel lähedast temaatikat integreerida. Õpetajad panevad sinna kirja oma märksõnad; sellest kalenderplaanist tuleb hästi välja see, mida kool ja õpetajad väärtustavad. 
Siit tuli hea mõte – koostada maakondlik keskkonnaürituste ja ühiste keskkonnaalaste koolituste kalender. 

Et panna ka koolide juhte tundma vastutust keskkonnahariduse edendamise osas koolides, otsustati kutsuda koolijuhte kevadisele loodushariduse konverentsile kogemusi vahetama. Kuidas saaks kohustada koolide juhte sellel üritusel osalema ja ka sõna võtma? See küsimus jäi vastuseta. Aga konverentsi läbivaks teemaks valiti Minu parim kogemus. Et kokkusaamine rohkem asja ette läheks, otsustati samal ajal läbi viia ka õues õppimise kursus. Selles osas on õpetajatel huvi teada saada Skandinaavia riikides rakendatavast metoodikast – kõikide õppeainete lõimumisest loodusega. 

Reisikorraldusfirma Kumari Reisid juht Marika Mann tutvustas oma ettekandes firma poolt praegu pakutavaid võimalusi ja tulevikuplaane teemalaagrite läbiviimise osas. Marika sõnul korraldab Kumari Reisid koolidele õppeekskursioone juba mitmendat aastat. Kuna ekskursioonide eesmärgiks on tutvustada õpilastele Eestimaa kaitsealade erisust, minevikku ja tänapäeva ning õpetada nägema seoseid inimtegevuse ja looduse säilimise vahel, näeb Marika siin suurepärast võimalust koostöö osas erinevate osapoolte vahel. Skeem oleks lihtne: rahastusallikas – õpetaja – Kumari Reisid. Õpetajate koormus on niigi liiga suur, pole vaja tegeleda loodushariduslike projektide kirjutamisele kaasneva eelarve ja programmi koostamisega, kui selleks on olemas taolist teenust pakkuv firma. Õpetaja mureks jääb sellisel juhul vaid rahastusallikate leidmine, Kumari Reisid vastutab ka projekti tegevuste asjatundliku läbiviimise eest. Igati teretulnud on õpetajate endi ideed ja vajadused, Kumari Reisid on valmis programme vastavalt vajadusele teostama. Pikaajaline töökogemus Matsalu Looduskaitsealal ja head kontaktid Eestimaa looduskaitsealade administratsioonide ning parimate spetsialistidega annavad teostusele lisagarantii.
Järgmiseks kevadeks valmivad uued valmisteenused. Pisut süvenenud teemadega õppelaagrite märksõnadeks on ranna- ja puisniitude taimestik, kahepaiksed ja nahkhiired, lindude ränne ja rõngastamine jne.jne. Parimad spetsialistid on läbiviijatena oma nõusoleku andnud. 

Keskkonnahariduse alase koostöö osas on Läänemaal heaks näiteks olnud koostöö Väinamereäärsete koolide vahel, kus näiteks Vormsi säästupäeval ja GreenSpots ühise keskkonnatemaatilise väljaande koostamisel osalesid ka Muhumaa ja Hiiumaa koolid. Rahvusvahelist koostööd on edendatud rahvusvaheliste programmide, näiteks GLOBE raames. 

Pärastlõunal korraldasid Vormsi põhikooli õpetajad õppepäevast osalejatele maastikumängu. Mitut võistkonda ei moodustatud, sest otsustati, et rada ühiselt läbides saab mõnedki asjad ka looduses koos selgeks rääkida. Veel oktoobri lõpupäevadel leidsime Vormsi männimetsa sambla seest seeni ning nenditi, et jäätmemajandus saarel on hästi korraldatud. Ornitoloogid Tarvo ja Marko Valker näitasid koolituskeskuses slaide meie lindudest ja andsid juurde selgitusi – eks seegi ole üks võimalus loodushariduses. 

Tähtis on, et kujuneks koostöövõrgustik koolide ja loodushariduslike tugikeskuste vahel, mis toetaks lapse õpitegevust ja igakülgset arengut.

Ühise arutelu kokkuvõte

1.Koostada andmebaas Läänemaa nn. keskkonnahariduse tugikeskustest (asutustest, mittetulundusühingutest ja ettevõtjatest), kes pakuvad õppekäike loodusesse, kus on võimalik saada keskkonnaalast teavet jms õpilastele. 
Koolid ja õpetajad saaksid infot selle kohta, kes pakuvad õppeekskursioone loodusesse. ja kontakt et koolid ja õpetajad võiksid olla huvitatud kõigist Läänemaa asutustest, MTÜ-dest ja FIE-dest, kes pakuvad õppeekskursioone loodusesse, programmikeskset õpet. 

Koostöös õpetajatega täiendada nimekirja nii, et leida seoseid pakutava ning õppekava ja ainekavade teemade vahel. 

Koolid lisavad sellesse tabelisse käimasolevad keskkonnaalased projektid ja nende juhendajate kontaktid, et saaks teha koostööd. 

Tabel on kõigile kättesaadav Internetis ja seda täiendatakse pidevalt. 
Eks edaspidi võib selle ju ka trükisena välja anda. 

2. Koostada maakondlik keskkonnaürituste ja ühiste keskkonnaalaste koolituste kalender (looduskaitsekuu, metsanädal jne.) . Kalender oleks Internetis kõigile huvilistele kättesaadav. 
Seda kalendrit täiendatakse pidevalt maakondlike üritustega: nendega, millest ollekse huvitatud ja mida keegi on nõus pakkuma. Rahalisi vahendeid saab küsida KIK keskkonnateadlikkuse programmist. Kalendris oleksid nähtaval ka koolides korraldatavad keskkonnaalased üritused. 

3. Loodushariduse konverents ja õues õppimise kursus
Looduskaitsekuu raames. Märksõnadeks:
-- minu parim kogemus
-- kooli juht annab aru. 
Selleks, et rõhutada kooli juhtkonna olulisust, võiks koolijuhte osalema kutsuda ja paluda mõne juhi ka paremast kogemusest rääkima (näit Metsküla Algkool ja Pille Kaisel). Paremad kogemused ja ideede pank - sellest kasvaks välja konverentsi teema idee (näit: mõni huvitav esineja, loodusgiidid ja mida nad pakuvad, uue interaktiivse õppekava idee, võib-olla mõned soovitused läbiva teema Keskkond ja säästev areng avamiseks kooli õppekavas jne jne). 
Konverentsiaegne õues õppimise kursus võiks olla osa pikemast kursuste seeriast.


Keskkonnahariduse tugikeskused Läänemaal 

Läänemaa loodushariduse tugikeskused on asutused, mittetulundusühingud, ettevõtjad, kes pakuvad õppekäike loodusesse, programmikeskset õpet, kus on võimalik saada keskkonnaalast teavet jms. Koostöös õpetajatega peaks tabel täienema, et leida seoseid pakutava ning õppekava ja ainekavade teemade vahel.

Maakondlik keskkonnaürituste kalender